Uuendatud 2026-10-30 · 7 min lugemist

Numbrite õppimine: „üks, kaks, kolm“ saab päris tähenduse

„Palun kaks õuna!“ Laps tõstab mängupoe letile kaks mänguõuna ja annab müüjale kaks mängumünti — ühe kummagi õuna eest. Tuttavas poemängus saab numbrite õppimine konkreetse tähenduse: kaks asja, kaks münti, igale asjale üks.

Alustuseks pole vaja päris raha ega keerulisi hindu. Leppige kokku, et iga asi maksab ühe mängumündi. Müügiks sobivad mängutoidud või suured klotsid, rahaks suured papist kettad. Kord oled sina ostja, kord laps.

Siit leiad poemängu sammud ja veel neli mängu arvu ning hulga ühendamiseks. Tegevused pole test ega kindla vanuse nõuete nimekiri. Valige lapsele sobiv hulk ning lõpetage siis, kui ühine mäng enam huvi ei paku.

Kolm asja, mis lähevad kergesti segamini

Arvsõna on näiteks öeldud „kolm“. Numbrimärk on paberile kirjutatud 3. Hulk on kolm laual olevat klotsi. Üks laps võib tunda märki 3, aga vajada veel abi kolme eseme välja valimisel.

Haridusuuringute sihtasutus Education Endowment Foundation (EEF) selgitab, et loendamisel seotakse iga ese ühe arvsõnaga ning viimasena öeldud arv väljendab kogu hulga suurust. Nende arvu ja hulga seostamise juhend soovitab kasutada liigutatavaid esemeid. Allpool on tuttavad kodused mängud koos sammude ja näidislausetega.

1. Poemäng: meisterdage koos oma pood

Enne esimest ostu on juba pool lõbu käes: prindite rahad ja hinnasildid välja, lõikate need lapsega koos paberist välja ning valite, mis teie poes müügile tuleb. Laps võib mõelda poele nime, sättida kaubad riiulile ja panna mänguraha väikesesse karpi kassaks. Täiskasvanu aitab lõikamisel vastavalt lapse oskustele.

Kui teie pood on valmis, proovige allolevat lihtsat ostu. Papist mängumüntide asemel saate kasutada väljaprinditud ühelisi rahatähti: iga kauba juurde üks raha. Kui printerit pole, joonistage rahad ja sildid ise.

Vaja läheb: mõnda mängutoitu või suurt klotsi, korvi ja suuri papist mängumünte. Iga münt on mängus üheväärtuseline ning iga kaup maksab ühe mündi.

1. Seadke koos väike pood üles. Ütle müüjana: „Meie poes maksab iga asi ühe mängumündi.“
2. Ostja tellib: „Palun kaks õuna.“ Laps valib kaks mänguõuna või neid tähistavat klotsi. Loendage need letile tõstes: „Üks, kaks. Kaks õuna.“
3. Küsi: „Kui iga õun maksab ühe mündi, mitu münti on vaja?“ Laps paneb iga õuna ette ühe mängumündi. Kontrollige koos, kas mõni õun jäi rahata või mõni münt üle.
4. Loendage mündid: „Üks, kaks. Kaks münti.“ Müüja võtab raha ja ostja paneb kauba korvi. Nüüd vahetage rolle.

Kui on raske: alustage ühe ostuga, seejärel proovige kahte. Pange münt otse vastava kauba ette, et laps näeks paare. Mündi üleandmine ei pea olema peastarvutamise ülesanne.

Kui on lihtne: anna ostjale kolm mängumünti ja palu osta kaks asja. „Mitu münti sulle alles jäi?“ Laps maksab kaks ja vaatab, mis kätte jäi. Teise variandina joonista ostunimekirja number 2 koos kahe täpiga — laps otsib selle järgi kauba ja raha.

Järgmine samm: mis number on raha peal?

Kui ühe mündi ja ühe kauba kokkuviimine on tuttav, valmistage koos paberrahad väärtustega 1 ja 2. Kirjutage samad väärtused soovi korral suurtele papist müntidele. Ütle: „Nüüd vaatame ka seda, mis raha peale on kirjutatud.“

• Näita kaarti 2 ja pane selle kõrvale kaks 1-ga kaarti: „See üks raha on väärt sama palju kui need kaks kokku.“ Vahetage neid mängukassas edasi-tagasi.
• Jätke esialgu iga õuna hinnaks üks mängurahaühik. Kahe õuna eest saab nüüd anda kaks 1-ga raha või ühe 2-ga raha. Küsi: „Kummaga sa täna maksad?“
• Kui see on arusaadav, tehke kaupadele hinnasildid 1 ja 2. Ostke alguses üks kaup korraga: laps vaatab silti ja otsib sama väärtusega raha. Hiljem saab proovida, kuidas maksta kahe üheväärtuselise rahaga kauba eest, mille hinnal on 2.

Kui numbrimärk veel ei meenu: joonistage 1 kõrvale üks täpp ja 2 kõrvale kaks täppi. Näidake väärtust ka klotsidega. Täpid on abiks; laps ei pea oskama numbrit nimetada, et mängus osaleda.

Nüüd eristage koos rahatükkide arvu ja raha väärtust: üks kaart, millel on 2, on üks rahatükk, kuid väärt kaks ühikut. Kahe asja ostmiseks pole enam tingimata vaja kahte rahatükki. Uued hinnad ja vahetusraha võtke ette siis, kui laps senise mänguga mugavalt kaasa tuleb.

2. Numbriparkla: kaart näitab, mitu autot mahub

Vaja läheb: paberit, pliiatsit, kolme mänguautot ja kaarte 1, 2 ning 3.

Joonista kolm eraldi parklaala. Pane ühele numbrikaart 2: „Siia ootame kahte autot.“ Laps sõidutab autod kohale. Loendage pargitud autod üle ning tõstke kaart nende kõrvale. Ülejäänud parklaid saab täita sama põhimõttega, autosid vahepeal ümber tõstes.

Kui on raske: joonista kaardi alla kaks täppi. Laps saab igale täpile ühe auto panna; sina nimetad arvu.

Kui on lihtne: vahetage kaart 2 kaardi 3 vastu. „Mis peab parklas muutuma?“ Las laps proovib ühe auto juurde tuua, mitte kogu mängu otsast alustada.

3. Pikk rong, lühike rong: kas pikkus petab?

Vaja läheb: kuut ühesuurust klotsi.

Lao kaks kolmest klotsist rongi. Ühes on klotsid lähestikku, teises suuremate vahedega. Küsi: „See rong ulatub kaugemale. Kummas on rohkem vaguneid?“ Ärge jääge vastust ära arvama: tõstke kummastki rongist üks klots kõrvuti ning jätkake, kuni kõik on paaris.

Kui on raske: kasuta kummaski rongis kahte klotsi ja lase lapsel vahed ise kokku lükata.

Kui on lihtne: lisa ühele rongile klots. Otsige koos, milline vagun jäi paariliseta. Nii saate rääkida sõnadest „sama palju“, „rohkem“ ja „vähem“ konkreetsete asjade abil.

4. Peidetud klots: mis karbis muutus?

Vaja läheb: kolme klotsi ja läbipaistmatut karpi või rätikut.

Lao kolm klotsi välja ning vaadake need koos üle. Peida üks klots rätiku alla, jättes kaks nähtavale. Ütle: „Enne oli meil kolm. Siin on kaks. Vaatame, mitu peidus on.“ Laps võib pakkuda vastuse, kuid rätiku tõstmine ja kontrollimine on mängu osa.

Kui on raske: kasuta kahte klotsi ja peida neist üks. Võite peitmist koos teha, ilma arvamismänguta.

Kui on lihtne: laps on peitja. Sina selgitad oma mõtet ja palud tal kontrollida. Ärge suurendage hulka ainult selleks, et mäng raskem oleks — ka sama kolme klotsi eri jaotused annavad uusi käike.

5. Kolm klotsi, kaks kuju: ehita sama hulgaga

Vaja läheb: kolme suurt klotsi ja paberit.

Laps ehitab klotsidest torni. Loendage klotsid ning joonistage paberile kolm täppi. Siis ütled: „Kas saad teha neist tee nii, et ühtegi klotsi juurde ei võta?“ Laps laob torni ümber. Võrrelge klotse paberil olevate täppidega: igale täpile üks klots.

Kui on raske: tehke muutus koos, liigutades korraga üht klotsi.

Kui on lihtne: laps leiab samade klotsidega kolmanda kuju ja sina püüad selle kopeerida. Soovi korral lisage täppide kõrvale numbrimärk 3. Paberist saab teie ehituste ühine „osade nimekiri“.

Kui loendamine läheb sassi

Ühte eset loetakse kaks korda. Tehke lauale kaks ala: loendamata ja juba loendatud asjad. Iga arvsõna juures liigub üks ese teisele poole.

Laps jätab eseme vahele. Vähendage hulka ja asetage esemed selgesse ritta. Näita aeglaselt ette, mitte ära nõua kiiremat vastust.

Laps ei tunne numbrikaarti. Pane kaardi kõrvale vastav hulk täppe või klotse. Täiskasvanu võib arvu ette öelda; märgi nimetamine ei pea mängu seisma jätma.

Laps küsib pärast loendamist uuesti „mitu?“. Näita tervele rühmale ja korda lõpptulemust: „Kolm. Neid klotse on kokku kolm.“ Kui ta tahab, loendage uuesti.

Huvi saab otsa. Las laps paneb ostud korvi või sõidutab autod parklast koju. Järgmine kord võib alustada sama tuttava mänguga; iga kord pole vaja uut arvu.

Kolm võimalust sama mängu jätkata

Poemäng, klotsid ja paberist numbrikaardid annavad juba palju võimalusi koos tegutseda. Kui soovite vahelduseks ka ekraanil mängida, on Tähetargas samade teemadega seotud tegevusi. Siin on kolm näidet koos koduse variandiga — kõiki neid saab proovida ka ilma äpita.

Loendamine: puuduta iga tähte ühe korra

Lapsel palutakse puudutada iga ekraanil olevat tähte ühe korra. Iga puudutuse järel ütleb Otto eesti keeles, mitu tähte on juba puudutatud: „Üks, kaks, kolm…“ Samal ajal ilmub puudutatud tähe juurde selle järjekorranumber. Kogu tähtede hulk jääb puudutamise ajal ekraanile nähtavale. Nii näeb laps tähti ja nende hulka, kuuleb Otto öeldud arvu ning näeb puudutatud tähe juures numbrimärki. Loendusmärgid aitavad jälgida, millised tähed on juba loendatud. Sama tähe uuesti puudutamine loendust ei suurenda.

Kui kõik tähed on loendatud, valib laps nende koguarvule vastava numbrimärgi.

Kodus proovimiseks: joonistage paberile mõned suured tähed või asetage lauale mänguasjad. Laps puudutab igaüht ühe korra ja sina ütled loendamisel arvu kaasa. Loendatud eseme võib kõrvale tõsta; joonistatud tähe juurde saad kirjutada selle järjekorranumbri. Lõpus vaadake kogu hulka: „Kolm. Neid on kokku kolm.“

Numbriehitus: laome küsitud hulga klotse

Mängu alguses palub Otto lapsel laduda kindla arvu klotse. Laps vajutab ekraani paremas ääres olevale klotsile — iga vajutusega lisandub üks klots. Iga lisamise järel ütleb Otto eesti keeles, mitu klotsi on nüüd kokku.

Samal ajal näeb laps kasvavat klotside hulka ja selle kõrval olevat numbrimärki. Nii käivad klotsi lisamine, kuuldud arv, nähtav hulk ja arvu tähistav märk koos. Ülesanne on laduda kokku Otto küsitud hulk.

Kodus proovimiseks: palu lapsel laduda näiteks kolm klotsi. Ta võtab varust ühe klotsi korraga ja te ütlete arvu koos välja. Iga lisamise järel pane ehitise kõrvale vastav numbrikaart: 1, siis 2, siis 3. Lõpus kontrollige, kas koos on küsitud hulk. Kui laps tahab, vahetage rolle ja lase tal sulle ülesanne anda.

Arvurada: kui kaugele jänku hüppab?

Laps aitab jänkul hüpata mööda nummerdatud kive küsitud arvuni. Jänku liigub kivi kaupa ja arvud kõlavad kaasa.

Kodus proovimiseks: asetage põrandale järjest numbrikaardid 0–5. Võtke mängujänes või muu lemmiklelu ja öelge: „Hüppame kolmeni!“ Laps liigutab lelu ühe kaardi võrra korraga ning loendate kaasa. Kolme juures peatute. Alustage lühema rajaga, kui viie kaardi jälgimine on veel keeruline.

Valige üks tegevus, mis lapsele praegu huvi pakub. Kui mäng jätkub klotside või paberrahaga, ongi kõik vajalik juba olemas. Tähetargas on lisaks neile veel palju erinevaid mänge arvude ja hulkade tundmaõppimiseks, loogika harjutamiseks ning matemaatika aluste avastamiseks enne kooli. Tutvu kõigi Tähetarga mängudega.

Rohkem koduseid tegevusi leiad koolivalmiduse mängudest. Eri valdkondade oskustest räägib 4-aastase lapse arengu juhend.

Allikad ja piirid

Loendamise põhimõtete allikas on EEF-i arvu ja hulga seostamise juhend, kontrollitud 29.10.2026. EEF on haridusuuringute sihtasutus Ühendkuningriigis. Viide ei tähenda Tähetarga äpi soovitamist ega selle mõju hindamist.

Mängud kasutavad tuttavaid mänguvõtteid; sammud ja näidislaused on sõnastatud selle artikli jaoks. Need ei määra, millise vanuseni peab laps mingi arvu selgeks saama, ega luba kindla ajaga tulemust.

Korduma kippuvad küsimused

Martti Randma — väikese lapse isa ja Tähetarga looja, õppeäpp mis õpetab eesti lapsi tähti, häälikuid ja numbreid mängides. Tähetark sündis siis, kui otsisin oma pojale head eestikeelset õppeäppi ega leidnud.